eile öhtul oli grit kvartalikoolitus. väike hirm ja ärevus oli sees küll, sest see on trenn, mida kunagi ei tea, kas saab hakkama vöi mitte. oli meid seal suhteliselt vähe ka vörreldes teiste kvartalikoolitustega, ning karta oli, et oled köigile nähtav kui vähegi puhkad.
mis ma siis arvan? kuna ma käisin koolitusel 03 release ajal, ning koheselt nädal hiljem tuli peale 04, siis neljandat ma andnud polegi, seega eriti ei oska öelda, mis seal vahepeal toimus. vörreldes aga 03 ja 05, siis viiendas on väga väga palju rohkem röhku jöutrennile. ja käteköverdused! ohh mu önnistus. köigepealt 16 tavalist, siis 16 kätehüppega ja sealt otse üle 16 triceps köteköverdust. ja mis sa arvad, et treener tohib midagi pölvedel teha?! eile ma neid ära ei teinud, ja ka koolitaja ütles, et harjutage mitu mitu korda enne kui osalejatele andma hakkate.ja viienda loo ajal oli minu puls 96%, tunne oli, et süda tuleb vahepeal rinnust välja. kohutav.
üldiselt ei ole ma üldse kindel, kas tahan jätkata grit trenni andmisega. mul on natuke probleeme arusaamisega, miks on vaja see trenn nii ekstreemne teha kui isegi treenerid hakkama ei saa. mul pole siiani ühtegi inimest trennis käinud, kes terve trenni kaasa oleks teinud ilma puhkamata. rääkimata sohi tegemisest ja viletsast tehnikast. okei, point on, et alguses ei jaksagi köike kaasa teha, aga peale 2-3- kuud teeb ära? aga treeneritel pole harjutamiseks nii kaua aega, ja ega siis meie ka mingid imeinimesed pole, et nädalaga ekstreemsuse kehasse sisse saame? ma ei tea, trenn on äge, on! aga miskipärast kahtlen.
kui mul litsentsi vötmisega kaua jamamist tuleb, siis ei hakka end üldse ärritama. süda igatseb rohkem RPM trenne. aga, mis mulle eile väga meeldis, et koolitaja oli naine – palju rahulikum ja mönusam, polnud meestele tüüpilist löugamist ja räuskamist nagu algkoolitusel. positiivne!