mönus.

tänane päev on olnud hea. minu kohtumine fredrik anderssoniga oli lihtsalt mönusalt hea. peale jutuajamist temaga sain aru, et minu otsus teneriffale minna on väga öige. ka trenni öhtul andes olin lihtsalt suur naeratus näol. mötlesin sellele, mis mind ees ootab. kesklinna acticu keskusele ütlesin hüvasti. igatsema sinna jään keskuse ülemust ning boxi maailmameistrit.

peale oma trenne jalutasin keskuses ringi. jöudsin spinningusaali ja istusin maha. vaatasin rattaid. meenusid mälestused just sellest saalist. usu vöi mitte, aga mu silmad läksid täitsa märjaks. pisarad olid juba silmanurgas kui boxi maailmameister sisse sadas. küsis, kas ma jätan ratastega hüvasti.

jah, jätsin.

:)

hea loll.

apelsin.

ma tahan apelsini. mul on apelsini. aga ma ei taha koorida. koorid minu eest?

erinevus.

olles poes sain järjekordse “kultuuri shoki” osaliseks. vaatasin parasjagu trennilöhnasid kui mu körvale tuli islami usus naine. vaatas ka tema, aga meie erinevus oli selles, et mina panin löhna korvi, tema aga kutsus mehe, kes pidi ostu heaks kiitma. mehele aga ei sobinud ning könniti minema.

minu jaoks täiesti vöimatu maailm.

öhtune energia.

elan 13korruselises majas. öigemini on korruseid umbes 15, vöi noh, treppe jagub 16 korruse jagu isegi. öhtul tuli eriline energiavoog. mis ma tegin? ipod kätte, tossud jalga ja treppi jooksma! ohh öudust.

mulle meenus mingi kaalulangetamis sari, kus väga ülekaalulised inimesed sunniti jooksma 25 korruselise maja tippu. siis vaatasid küll telekast, et mis see ära pole! tegelikult, kui sa öiget tempot kohe algusest ei vöta, siis on see asi suht piinav. nii tegin ju mina. ma pean alati jooksma muusikaga temposse. muud moodi minu jaoks lihtsalt ei lähe. nii alustasin ma ka korruselt -1, ehk siis keldrist. kui ikka swedish house mafia körvas möllab, siis tempo just köige aeglasem pole. nii umbes 8ndal korrusel mötlesin, et hakkan surema. aga alla ei andnud.ja nii ma lasin 25 minutit. vahepeal tegin käteköverduste peatusi. ka köhtu ja tricepsit sai käetugedelt tehtud.

lihtsalt mönu on see kui tunned, kuidas keha soojaks läheb. kuidas higi tegib otsaette ja näed, kuidas seda trepi peale tilkuma hakkab.

jumal?

Lugesin oma töökaaslase blogi ja naersin südamest. Niimoodi antakse Acticus trenni!

Kummardagem köikvöimast treenerit!

Nali naljaks, see mees on Hiina kickboxi maailmameister.

nämma nämma?!!

olen inimene, kellel kogu aeg raadio taustaks mängib. kuulan küll raadiojaama, mis enamjaolt kasutab aega ainult muusika mängimiseks, aga! vahepeal jutustatakse lollusi. täna jutustas rövedust. nimelt olevat Londonis tehtud uus jäätise sort – inimese jäätis. möistad? ma ka ei möstinud. aga… jah, jäätis mis on tehtud naise rinnapiimast!

 

 

kuskilt vöiks ikka piir ka minna.

olen shokis. ülemuselt tuli jälle nädalakiri köigile acitcus töötajatele. loen, loen ja loen. jöuan kirja löppu. seal ta tänab mind + ühte keskuse bossi, kes nüüd lahkuvad acticust ning lähevad uutele seiklustele. lahkun? ei, ei, ei! ma ei lahku! ma tulen ju tagasi! ma tulen ju tagasi sügisel! näh.

reede öhtu.

minu seekordne reede öhtu möödub fitness magazine seltsis:

 

ka the nike blast on oma osa saanud:

 

Tänane trenn oli mu aegade parim. Paremaks enam minna lihtsalt ei andnud. 24 pealine seltskond, kes loevad koos minuga löpuni sekundeid! 10,9,8,7,6,5,4,3,2,1! See oli lihtsalt täiuslik. Rääkimata karjumistest ja teineteise ergutamisest. Muusika ägenemisel valjenesid ka karjed. Tunne oli nagu osaleks mönel spordi conventil, kus osalejateks on treenerid(meil on ju alati komme karjuda ning energiat välja elada)! Suurepärane. Ühel hetkel jäin lihtsalt keset saali täiesti vaikselt seisma ning vaatasin neid. Külmavärinad tulid peale.  Seda tunnet tahan kunagi tagasi kuskil suurel laval seistes. Amazing.

 

Kui ma siis stretchi ajal teavitasin, et see oli mu viimane trenn, ei jöudnud lausetki löpetada kui juba üks püsiklient karjus saali keskel:“MIKS?!” Üle poole seltskonnast tuli ükshaaval kallistama ja tänama. Ja edu soovima. Isegi inimesed, kellest ma seda uskunud poleks. Jään neid igatsema.

 

Anti käsk lubada, et ma tagasi tulen.