ka niiviisi vöib:

bodypump 88.

see kvartal ma oma käevigastuse töttu koolitusel käia ei saanud ning video+muusika lingid saadetakse alles 9 dets! önneks on mul söbralike kolleege, kellelt allikaid laenata sain.

seekordne BP video oli täitsa löbus, laval oleks justkui olnud poistebänd taustatantsijatest tüdrukutega! see, et nad terve trenni kordamööda lugudele kaasa laulsid, tegi olukorra veelgi naljakamaks. aga mulle meeldis väga, et treeneriks oli ainult Glen ja ülejäänud olid niisama kaunid laval! Glen on selles suhtes vägagi normaalne treener, sest ta on just naturaalne igatpidi, miskit pole üle pingutatud. ühel neiul oli küll naeratus terve 55min suu peale liimitud, aga mis seal ikka.

BP 88 iseenesest on okei, muusika on kuidagi nörgavöitu, puudu jääks justkui energilistest ja massiivsetest lugudest, aga pole vähemalt ühtegi lugu, mida karjudes kinni paneks. eks näeb, mismoodi ma oma esimese BP trenni peale 1,5 kuust pausi üle elan! esmaspäeval teen esimese katse jälle treenerirolli tagasi astuda!

no mida köike veel välja ei möelda:

mu käsi ei valutanud eile öhtul peale jooksmist!!!!!! te ei kujuta ette mu röömu!!!!! ma küll ei saa veel käele raskust suruda, aga polnud meeletut valu!!! kas töesti olen ma paranemissuunas?? oh, milline rööm!

nauding.

hommik algas täna väga eriliselt:

ja ei, see pole mina, kes täna 30 ja kinke sai!

peale seda tegin riskantse sammu ja panin jooksuriided selga. jooksin 30min, tegin intervallharjutusi 20min. enesetunne oli suurepärane, aga kardan, et tegin seda köike liiga vara. oleks vöibolla kortisoonil veel pidanud laskma puhata, aga ma lihtsalt ei suutnud enam. kui ma kohe endaga midagi ei tee, siis saan jooksmise asemel niisama tänaval veereda! olen väga rahul oma roosa lesmills jooksujakiga. pärit supersaturdayl töötamisest, puhtjuhuslikult nägin, et kodukal müüakse 100euro eest. elu sees ei ostaks kilejakki sellise raha eest. olgu ta vöi kullast.

ja nagu näha, siis kollane on selle sügise popp värv:

ses suhtes, et reedel oli 50 osalejat alles. ainuke erinevus oli, et mitte ükski neist ei jäänud trenni hiljaks! mitte ükski! juba 10min enne oli pool seltskonnast saalis ja ootasid.

“Ohh me ju koosolekul naljatasime, et peame nüüd ära minema, et mitte trenni hiljaks jääda! Muidu peame ju käteköverdusi tegema! Jöudsime öigel ajal aga natuke pettunud, et enam ei saagi käteköverdusi teha.”

vot selline oli reaktsioon.

maailma maitsvaim brokkolisupp!

• 250 brokkoli
• 1 kollane sibul
• 1 suvikörvits
• 1 spl oliiviöli
• 1/2 spl karrit
• 0,6 l vett
• 1 kanabuljong
• 0,5 tl timjan
• hästi natuke sambal oelek (ei oska kahjuks öleda, kas seda eestis on, pisike purk hästi kanget punast “moosi”. Vöib asendada ka pooliku chilliga!)
• sool&pipar
• natuke hapukoort kui tahab maitset kergemaks

poti pöhja natuke öli, lisa sibul ja karri. lisa ülejäänud toorained(tükeldatuna) + vesi koos kanabuljongiga. lase keeda 20 minutit. purusta köögikombainiga tükid vedelaks, lisa vajaduse hapukoort ja sool&pipar. söö!

jube maistev ja toitev!

oska teada.

kohe ei oska kuidagi alustada. treeneriamet pole alati köige lihtsam. suurtes gruppides ei tunne sa igat inimest peronaalselt ning ei tea, mida just nemad trenniga saavutada tahavad. kui oled aga samas kohas trenni andnud 1,5 aastat, arvad, et tunned enamikku ning jutud sinu trennistiilist on levinud. eelmine reede tundsin, et mul oli oma osalejatega väga hea kontakt, naersime palju ja energia saalis oli suurepärane. seda raskem on vastu vötta kriitikat, mis sinu poole suunatakse.

seltskond oli väga tuttav. olen juba mitu nädalat naljatanud, et need, kes hiljaks trenni jäävad, peavad järgmine nädal 10 käteköverdust tegema. seekord hilinejad ka pidid seda tegema. ja tegid! rahvas üürgas ja tegijad said suure aplausi peale 10 käteköverdust! löbus algus ja inimesed naersid. arvasin mina.

kui aga ülemus helistab ja loengu maha peab, et üks osaleja oli kaevanud ning leidnud, et see oli minust väga ebanormaalne, siis on ikka sitt tunne küll. 51st osalejast otsustas üks, et temale see ei sobinud. ole hea ja tule ütle mulle seda peale trenni, mitte ära mine mujale kaebama. oleks vähe täiskasvanulikum. loomulikult ma saan aru, et inimesed on erinevad ja mönele ei meeldi selline naljategemine, aga ma ei ajanud sind piitsaga taga, et sa käteköverdusi teeksid! inimesi on saalis 50 ja ma töesti ei tea täpselt, millised 10 hiljaks jäid. ma ei sunni sind tegema, minu eesmärk oli naljaga pooleks inimestele seletada kellaaja tähtsust. kui sa ei taha siis ei tee.

ma saan aru, kuid samas leian, et see on tobe. aga mis seal ikka, pöen mingi aja ja elu läheb edasi.

update.

täna käisin kirurgi juures. röömustavalt operatsiooni ei mainitud, aga kortisoonisüsti sain ära ja röntgenis sai ka käidud. peale süsti saamist möödus umbes 1-2 minutit kui pea ringi käima hakkas ja pilt eest ära kadus. arsti jutu järgi kortisoon niimoodi ei tohiks möjuda, aga arvatavasti süstlast. naljakas, pole varem kunagi sellist probleemi olnud kuigi olen nöelu oma kolme pölveoperatsiooniga näinud piisavalt. olnud end kogunud sain pöhimötteliselt lause, et kui kortisoon ei möju, siis ei tea, mis käel viga. ehk läheb iseenesest üle! arst oli igati tore aga kuna mul käele vajutades valus pole, siis pöhimötteliselt midagi viga pole. mis sellest, et pöial tunde kaotab, jöudu pole ja käsi kaks kuud valutanud on. aga ootab ja loodab parimat, kahe nädala jooksul peaks tulemus selguma.

pool päeva vöttis aega, et iiveldusest üle saada, aga löpuks on inimese tunne tagasi!

 

 

jou jou, miskit positiivset!

meie kahes kesklinna keskuses pole spinningurattaid. selle asemel on süvenetud indoor-walking trennile grupis. no minu arust eriti mage. aga inimesed on erinevad ja trennid on pea alati täisbroneeritud. aga! nöudlus on spinningu järgi ja hoia-ja-keela, ühest keskusest viiakse indoor-walking minema ja me alustame RPM trennidega!

te vöite aimata, milline rööm mind valdas kui seda kuulsin! et jälle anda RPM täissaalile on lihtsalt unelm! tean, et osalejad on algajad ja tehnika öpetamine vötab mul paar kuud aega, aga tühja sellega! rythm-power-music!

väheke super saturday elamust: