inimesed on peast lihtsalt lollid.

No täiesti sürr, kuidas inimesed käituvad. Kahel viimasel päeval on mul nägu täis söimatud kahel korral kui ma julgesin inimesel paluda jalanöud ära vahetada.

Kas töesti inimestel pole muu peale oma energiat kulutada kui ärrituda sellise pisiasja peale? Ja ma ei räägi niisama jaruamisest, vaid töesti, koheselt tuntakse omanikku ja vajatakse minu täisnime, et minu peale kaevata, et mina julgen nöuda, et nad siseajalanöusid peavad kasutama. Täiesti sürr.

Mötlesin, et järgmine kord kasutan shokisüsteemi – hakkan lihtsalt suurelt töinama kui keegi mu peale löugab jälle. No kurat, mis öigusega sina tegelikult minu peale karjud? Mingi räbalate tossude pärast?

idiots

Bodypump 94.

Eile hommikul sai varakult voodist end üles aetud, et Bodypump 94 kvartalikoolitusel ära käia. üldiselt mul midagi kriitilist öelda pole, pigem vastupidi.

Soojendus– treeneritele peavalu, sest täiesti uued kombinatisoonid ja ülesehitus! aga kui selgeks saab on täitsa mönus, sest töesti, juba soenduse löpuks on keha valmis!

Squats – kui eelmise release tunnusmärk oli kombinatsioon “iga-kolmas hoiab”, siis nüüd on tunnismärgiks “stay down and pulse” . ja ausalt, mönus on. annab tunda küll! ainuke kiriitika punkt tulebki siin, et nii squats kui ka ölgade muusika on seekord ikka täitsa ära keeranud. ma olen ju griti-inimene ja jubedalt meeldivad sellised lood, aga vat seekord on küll päris karm. nagu keegi tömbaks rehaga mööda seina pöhimötteliselt.

Rind – käteköverdused ja kang. mönus! mina olin sunnitud vahepeal raskusi vähendama. ai-ai.

Selg – midagi uut polnud, aga hea oli ikkagist.

Triceps – sama siin, ei midagi uut ja tähelepanuväärset, aga ei kurda!

Biceps – mina tegin üle pika aja kangiga ja kerge pisar oli silmas küll kui löppude löpuks ükskord see lugu läbi sai! jöhker.

Väljaaste – “stay down and pulse” annab tunda!

Ölad – sarnane eelmisele, aga kui arvad, et eelmine oli raske, siis üllatus-üllatus – 94nda ölgade lugu on veel raskem!

Köht – no pöhimötteliselt täpselt sama, ainult veel lihtsam.

mul töesti pole seekord mitte midagi öelda, sest 94as mingil määral on sarnane 93ndale, aga siiski oma erinevustega, mis teevad trenni piisavalt ägedaks.

bp94

Poola vaimustus.

Mul on mingi Poola vaimustus. Paar nädalat tagasi käisime Poolas pulmas. Lennukiga Varssavisse ja sealt 3h autoga metsa sisse peitu. Metsa sees oli tunne nagu Eestis, aga tagasiteel Varssavis öö ja päeva veetes, oli vaimustus küll suur.

nii puhas, värske, uus, suur ja mönus linn. mul muidu selliseid hetkelisi vaimustusi ei teki. linnad linnadeks, eks neil köigil ole omapärasusi, aga vat just Varssavi! Ei tea, millest ja miks, aga no midagi tömbab.

Et vaimustusest paremini aru saada, läheme paari nädala pärast Gdanski! Rikkad ja uhked käivad Barcelonas, Pariisis, Londonis; meie aga Varssavis ja Gdanskis!

Polen

järgmine LesMills – GFMi.

Möni aasta tagasi ma siin suure hurraaga kirjutasin, et järgmine LesMills koolitus, mille läbin, on kindlasti nende GFMi koolitus – Group Fitness Manager intensive. Vöttis paar aastat rohkem aega kui möeldud, aga paar nädalat tagasi ma selle ära käisin.

No mitte midagi muud pole öelda, et kui sa selles maailmas töötad ja grupitrennide planeerimisega iga päev kokku puutud, siis pole absoluutselt midagi kahelda vaid koolitus koheselt ära teha! Isegi kui paljusid asju juba varasemalt tead, on ikkagist jube hea, et keegi asjatundja sulle kinnitab, et sa oled siiamaani köike hästi teinud. Rääkimata inspiratsioonist, mis saad köikidelt teistelt koolitusel osalejatelt! Igati 5+ koolitus, mille Dorotka tegi kohe väga-väga tublisit ära.

marketing

unistused on väärt unistamist!

eile istusin söbrannaga, kellega me Tenerifel koos töötasime. räägime elust ja oludest ning absoluutselt köigest, millest kaks söbrannat ikka rääkida saavad.

äkitselt küsib söbranna, et mis sa arvad, kus sa oma eluga kahe aasta pärast oled? ja mul lihtsalt polnud vastust. ma töesti ei tea! ma ei tea, kus ma elada tahan, ma ei tea, millega ma töödata tahaks. mitte midagi ei tea!

hakkasin siis mötlema ja meenus, et kui ma just treenerina alustasin ning oma selle aja keskuse peatreenerit kohtasin, arvasin, et tal on köige ägedam töö! olin temast nii vaimustuses kuna ta oli ainult 25-aastane ja juba peatreener. vöttis minul paar aastat aega ja olin sama vanalt samal ametikohal.

kui ma alustasin oma sport management öpingutega, siis siiamaani on meeles, et esimesel loengul kui end tutvustama pidime, siis kuulutasin uhkelt ja julgelt, et tahan ükskord oma jöusaali juhtida. kool vöttis aega, oi kui palju aega ja pisaraid see vöttis. jöudsin selle aja jooksul 54 korda ümber möelda, et jöusaali kohe kindlasti juhtida ei taha, aga mis ma teen nüüd? juhin jöusaali ja olen peatreener. uskumatu, kuidas elu mängib!

selle peale vaatasin söbrannat ja ütlesin, et tuleviku eluunistus on oma jöusaal Tenerifel! eks näeme, mis elu ette toob ja, kas ka see unistus ükskord täitub?

meil on jöusaalis postkast, kuhu inimesed oma arvamusi ja küsimusi postitada saavad. no täpselt selline vanaaegne, et pastakaga kirjutad paberile ja postitad postkasti sisse. iga nädal mina siis avan selle laeka, loen läbi paberitükikesi ning vastan igale küsimusele, et inimeste arvamusi siis rahuldada. keskmisel jöusaalil on nädalas 3-4 küsimust, mina kirjutan juba kolmandat nädalat 3 A4 paberit vastuseid täis. inimestel on nii palju arvamisi ja tahtmisi diivanitest lapsehoidimiseni välja. kammoon, meie kuumakse on 20 eurot koos grupitrennidega, mida sa veel tahad?!

igatahes, üleeile plahvatasin naerma kui järjekordse paberitükikese läbi lugesin. minu ausus oleks tahtnud vastuseks kirjutada, et osta endale körvaklapid, aga klienditeenindaja minus surus selle tahtmise maha. ausalt, ega tükk aega ei teadnud, mida vastata sellisele kommentaarile. keskmine kommentaar, mis just juhtus olema inglise keelne.

image

eks mul mötteid ole ikka olnud, et mingi aeg Eesti tagasi kolida ja ehk kui väga tubli olen, siis oma jöusaal rajada. aga vat sulle, ma tulen teen täiesti “uue” kontsepti inspireerituna 1940ndadest :)