rahulolu.

mu tööelus on praegu suur rahulolu. täna kontrollides ja vörreldes meie keskuse grupitrennide statistikat, siis vajus lihtsalt suu lahti kui ma nägin, et oleme samale tasemele jöudnud, mis kesklinna keskused! ma olin lihtsalt önnest segane! kuus kuud ja me oleme juba nii kaugele omadega jöudnud. fantastiline!

ka grit strength 14 release läks hästi ja sai järjekordse täissaaliga lihtsalt nii “mönusa” trenni ära teha. näha, kuidas rahvas naerab su naljade üle – tähendab nad töesti kuulavad, mida sa räägid! näha, kuidas nad töesti teevad need paar ekstra väljahüpet kui sa nende körvale kargama lähed! ja kui su osalejad peale trenni niisama alles seisavad, et lihtsalt juttu rääkida! just sellist keskust ma tahtsingi! :)

 wpid-2015-09-22_20.30.44.jpg

täissaal.

eile andsin oma Bodypumpi täissaalile. selles, et trenn täis broneeritud oli, pole tegelikult midagi imelikku vöi märkimisväärset ja eks vanemad lugejad vöivadki möelda, et ei tea, millest nüüd siis selline ärevus.

aga teate, eile ma seisin seal saali ees, hakkasin esimesi soendusliigutusi tegema ja lihtsalt naeratasin terve soenduse läbi. ma nautisin! on väga suur erinevus kui sa annad täissaalile trenni kuskil suvalises keskuses, vöi kui annad täissaalile trenni oma keskuses, kus sina köige eest vastutad. alles me avasime oma klubi, meil on raskusi olnud, et rahvast trennidesse saada, sest terve jöusaal on meil täis testosteroonist pakatuvaid meessoo esindajaid, kes siis üksteise vöidu end peeglist paisutavad. meie keskuse asukoht on suhteliselt väljaspool igasugust arvestust, sest inimesed lihtsalt ei leia meid üles – asume maantee all! ja kui ma töesti olen niiviisi rabelenud kuus kuud ning nüüd on su oma saal puupüsti täis, siis vötab ikka suure naeratuse näole küll. tühja sellega, et ma soenduses kaasa ei möelnud ning lihtsalt olukorda nautisin, tühja sellega, et ma paar squatsi ära unustasin! ma olin lihtsalt nii rahul ja önnelik!

ölad

Grit strength 14.

on jube hea. järgmine nädal olen ka mina back in the Grit business ja anname uut trenni kolleegiga. leian aga, et 14nes on suhteliselt väga keeruline, just selles mõttes, et kaasa peab mõtlema! minul vasak käsi ja parem jalg samaaegselt kohe absoluutselt ei toimi ja nüüd peab äkitselt sellistele asjadele Gritis mõtlema hakkama. aga trenn on räigelt hea!

image

Kuna mul on kinnine graafik, mille järgi keskuses töötan, siis minu õnn oli piiritu kui oma tegliku tööaja sisse sain ühe BP trenni paigutatud. Nii ongi kolmapäevad ühed parimad päevad kui ma saan oma viimase töötunni hoopis saalis karjuda. Jaa see, et trenni järjekord on ei tee asja just kurvemaks :)

image

see päev jöudis kätte.

täna tahtis mu süda uhkusest lausa löhki minna! ma olin lihtsalt nii rahul ja uhke oma keskuse ja treenerite üle, et mu röömul polnudki piiri.

6 kuud tagasi avasime keskuse. suveperiood oli grupitrennides kergelt öeldes rahulik. täna aga! täna oli see päev kui kogu vaev ja higi end ära tasus. trennid täisbroneeritud ja inimesed järjekorras, et vöimalusel kohe drop-in koht endale rabada. ma nüüd ei taha öel ega midagi selle taolist olla, aga minus oli omajagu rahulolu kui liikmed tulid ja küsisdki, et kas nad nüüd ei saagi trenni minna? et täiesti päriselt ei saa?

ja kui sa endale kohta broneerinud polnud ning piletit öige aegselt välja vötnud polnud, siis ei saanudki. we made it!

kickoff

update.

IMAG1111selles suhtes, et jah, ma  olen elus. elus on aga nii palju muutusi toimunud, et lihtsalt ise ka ei saa aru, mis toimub parasjagu. hoian aga end oma blogi teemasse ja sälitian end trenni teemadel.

annan jälle trenni. küll ainult kord nädalas, aga minu jaoks on seegi suur asi. vahelduva eduga asendan ka neid trenne, mis mu töögraafikust välja jäävad ja ajaliselt sobivad. lisaks sellele on tööl muudatusi tehtud ja peale 6 kuud arvati, et ma vöiksin uusi tööülesandeid täitma hakata. nimelt olen lisaks keskuse juhile ja gruppitrennide vastutajale ka nüüdsest koolitaja. mida/keda ma koolitan? meie uusi keskuse juhte.  kuna F24S on 182 jöusaali keskust parasjagu mööda maailmat laiali (aasta 2016 tahetakse veel +50 avada), siis tegevust on piisavalt. sellele lisaks olen meie ülemuse parem käsi grupitrennide alal. karjäär liigub igatahes ja vinguda ei saa.

inimesed on peast lihtsalt lollid.

No täiesti sürr, kuidas inimesed käituvad. Kahel viimasel päeval on mul nägu täis söimatud kahel korral kui ma julgesin inimesel paluda jalanöud ära vahetada.

Kas töesti inimestel pole muu peale oma energiat kulutada kui ärrituda sellise pisiasja peale? Ja ma ei räägi niisama jaruamisest, vaid töesti, koheselt tuntakse omanikku ja vajatakse minu täisnime, et minu peale kaevata, et mina julgen nöuda, et nad siseajalanöusid peavad kasutama. Täiesti sürr.

Mötlesin, et järgmine kord kasutan shokisüsteemi – hakkan lihtsalt suurelt töinama kui keegi mu peale löugab jälle. No kurat, mis öigusega sina tegelikult minu peale karjud? Mingi räbalate tossude pärast?

idiots