treenerid omavahel.

tänase päeva kommentaar ühelt treenerilt teisele:

“Kuule, mu söber käis eelmine nädal sinu trennis ja uuris, kas sa oled vallaline!”

“Jahaa, kuidas su söber välja näeb?!

ega siin nalja pole!:)

esimene bp80.

esimene trenn siis antud. squats loo panin täiesti pange aga naeratus näol ja improvisatsioon ajasid asja ära. trenn oli löbus ning mulle uus koreograafia täitsa meeldis, muusika annab vöimaluse palju mängida. ja ka teine jalgade lugu sai üle elatud. läbi imede. see on see energia, mille osalejatelt saad!

 

 

mis ma aga täna hommikul sturebadetis ära proovisin olid need:

ma tömbasin isegi end üllatavalt ilusti üles ära, aga seda viimast liigutust, et käed sirgeks saada, tundus ikka väga vöimatu olla teha. olen kuulnud, et möned treenivad selleks pool aastat. pole mittte midagi imestada.

tulemuseks valusad ja punased käed, aga oi kuidas meeldis:

jalad? jah mul on!

mu jalad on nagu spagettid peale eilset jalgade jöusaali,sealhulgas oma 3×10 100kg squatse ja 6×5 100kg deadlift, millest mul eriline lihasevalu tagumikku tekkinud on. ega asja kergemaks ei teinud ju hommikune spinningutrenn. ma töesti ei taha möeldagi pisikesele asjaolule, et ma paari tunni pärast pean BP80 andma – teine jalgade lugu tapab mu!

koreograafiat hakkasin öppima täna hommikul. saan hakkama? peab saama. möni lugu on lihtsam kui teine, kuid esimese jalgadeloo ajal kaotan oma mötte a-l-a-t-i ära.

almighty.

natukene nalja ka tänasesse närvihaigesse päeva, millel ei paistagi löppu tulevat.

töesti, ootan juba hommikut, et kell 4.30 ärgata ning oma päeva Sturebadet Hagas alustada. saab olema nauding. isegi kell 4.30 ärkamine, sest uus päev tuleb 49 korda parem.

absoluutselt köik ajab nii närvi. nii närvi. köik, mis kooliga seoses on, ajab täiesti hulluks.

öpetus eluks.

naine kukkus eksami läbi. jah, mäletate just selle eksami, millest ma siin paar nädalat tagasi huikasin, et pole kunagi end nii kindlalt tundnud. täiesti idiootne. eksam, milleks ma öppisin köige vähem kui kunagi terve elu jooksul, sain max hinde. eksam, mille jaoks ma ikka päris korralikult öppisin ning väga kindlalt end tundsin, läks täiesti perse teisisönu. osaliselt on öppejöud minu sönadega mänginud ning söna otseses möttes mulle keeranud, kuid, mida enam ma eksamit läbi töötlen, seda enam mu enesekindlus kaob, ning edasikaebamine kahtlustub. ju ma siis olengi lihtsalt nii loll.

aga nagu mis möttes? ma olin läbisaamises nii kindel. et see kukkumine nii raju pidi olema.

tegijatel juhtub.

dramamama.

eilne konsert oli väga äge. mul polnud bändi suhtes erilisi ootusi aga juba esimese viie sekundi jooksul oli aru saada, et mehed teavad, mida teevad. ja seda, mida nad tegid, oskasid nad väga hästi. väga tublid poisid!

päev?

täna on laupäev. täna on palgapäeva järgne päev. rootsis on nimelt pangaarvete röömupäev iga kuu 25ndal. üliöpilasena on see üks parimaid päevi kuus, täesti ausalt. ja ega siis minagi saanud erineda ülejäänud miljonist inimesest, kes otsustasid kaubanduskeskust  päeval külastada. rahakott jälle kergem, ohh seda röömu!

täna oli lisaks ka üks neist vähestest päevadest nädalas, mil ma ei liigelnud tsivilsastioonis trenniriietes!

täna on ka päev kui öhtul eesti majas esineb bänd nimega dramamama. täiesti ausalt ei ole mul örna aimugi, millega tegu on, aga arvan, et seltskonna nimel ikka end kohale ajan.

täna on ka päev kui ma esimest korda öhtul oma talvejope selga panen. meeletu külmus on meie maad hirmutama tulnud!

tarkust juurde.

eile käisin muuseumis, jälle. ja isegi kahes. esimene oli tehnika muusem, mis eriliselt kohe üldse pinget ei pakkunud. noo oli lihtsalt igav. teine sattus aga teepeale ning oli spordimuuseum! ja see oli täitsa huvitav. sai teste teha ning huivtavaid asju lugeda. kaaslasega lubasime eelmisel(loodusajaloo muuseum) muuseumikülastamisel, et ühe asja peame meelde jätma, ning see oli, et kui kuum on maakera sisemiselt – 4500-5000 kraadi. seekord öppisime ära, millal avati esimene metroo Rootsis – 1947. nüüd oled ka sina targem!:)