nii kuradima hea.

Noo nii kuradi äge! Täna asendasin oma lemmiktreenerit Fridat. Kohale jöudes tutvusin löppude löpuks ka oma ülemusega, Danieliga. Mulle ta meeldib. Lihtsalt nii asjalik ja usaldust tekitav kutt. Pluss, et ta näeb nii äge välja oma olemisega. See selleks. Peale teretamist ja tutvumist lisab Hr.Boss lausesse löpu:”Ma mötlesin täna sinu trenni tulla!” Oi oi oi. “Kui tore!” vastasin mina. Möttes aga juba paanika. Oi kurja kurja kurja. Ma lähen ju närvi, köik läheb sassi! Midagi polnud aga teha. Saatusele tuleb vastu minna.Ja nii ma läksingi. Kuigi noormees end kohe täiesti minu nina alla sättis, suutsin tähelepanu temalt mujale viia. Mujale = klientidele. Alguses, nagu alati, hoidsin end tagasi aga nii peale 4-5 lugu karjusin täiel köril. Ja nii kuradi äge oli! Pea, et täissaal ja kaasaelav seltskond. Nauding.

Pärast oli otsustav feedback. Tuli ju Hr.Boss trenni, et mind üle kontrollida. Kartsin. Aga samas ootasin pönevusega, sest feedbacki vajan. Ja siis ta tuli. Köik oli positiivne!!! Ainuke asi, mille üle mul väga hea meel oli, et Daniel kurjustas minuga, oli naeratus. Naerata naerata naerata! Ja nüüd tean, et pööran sellele väga suurt röhku tulevikus. Aga ülejäänud köik oli nii positiivne. Nii hea on saada respektiga inimeselt positiivset feedbacki. Ja asjalikku! Nüüd tean, et teen kuradima öiget asja!

abs=done!

Sai antud mu elu esimene Abs trenn. Ei kurda. Hästi läks. Pärast kuulsin receptioni töötajatelt, et mitmed olid välja minnes kommenteerinud trenni kui “raske”. See mulle meeldib. Meeldis ka see, et väga mitmed tulid pärast trenni minuga juttu ajama. See on treeneri jaoks parim märk kui kliendid tahavad sinuga veel ka peale trenni suhelda. Tore. Veel toredam oli aga üks noormees, kellega ma eile tutvusin. Ehk treffan teda veelgi, sest töötame ühes keskuses. Tore. Üle pika aja tutvun kutiga, kes lihtsalt on. Lihtsalt on ilma pingutamata ning üritamata ajada liigselt tarka juttu. Miks aga on nii et alati peab endast miksipärast jätma parema mulje? Miks pingutavad inimesed, et olla keegi teine?

loomulikust.

10 min pärast lähen ma magama. Tegelikult on hirm homse ees. Pole oma Absi trennis üldse kindel. Koreograafia ei istu 100%, coachingust ei tasu rääkidagi. Loodan oma loomuliku andekuse peale. Täiesti idioot. Oleks sa siis kogenud treener, kaugelt sellest, ja loodan oma andekuse peale. Oi kuidas mu vitsad mind homme peksma hakkavad. Aga äkki siiski önnestub? Eks näeb. Kedagi teist mul pärast aga süüdistada pole kui ainult iseennast!

Loodan aga, et see nädal läheb kiiresti. Eestis on kolmapäev vaba, minul aga reede. Seega selles nädalas veel ainult 3 päeva jäänud! Juhheii. Reedel tibistun.(lähemalt sel teemal hiljem). Laup hommikul annan trenni. Ja laup öhtul ongi juba tee Eesti poole! Juhheii vol 2!

kodu.

10 min pärast pean astuma uksest välja lumehange, et tööle köndida. Miskipärast on mul on koduigatsus. Eesti kodu igatsus.Imelik tunne on. Tunnen end kui boheemlasena. Köik ümberringi on aeglane ja tuju pole plussis ega miinustes, vaid just täpselt keskmise 0 juures. Eks näeb, mis päev toob, Eks näeb, mis nädal toob. Nädalalöpus lähen aga Tallinna kruiisile! Päev kodumaal. Tore!

Homme annan oma elu esimese ABS trenni ja kui palju ma nädalavahetusel sellele süvenesin?! Mitte midagi! Plaadi kirjutasin ära ja see ka köik! Täna tuleb pikk öhtu. Rääkimata päevast tööl.

jätkuvalt parim.

Jääb vist igaveseks minu lemmikuks.

abs=nagu filmis.

Täna käisin oma teisipäevasel trennil külas. Tutvustasin end ning olin  niisama ilus. 80% ajast tundus mulle aga, et ma olen minigsse filmi sattunud. Meesterahvas, kes praegu mind asendab, tunneb huvi  omasooliste poole. Mul pole absoluutselt mitte midagi tema vastu aga terve Abs trenn oli selline naljanumber minu jaoks! Kuna Bodypump on eelkoreograafiaga trenn, siis seal ta särada ei saanud. Aga kogu see sära tuli Absi trennis. Nalja kui palju. Härrasmees ise on nii aastates 50-55, riietuseks lühikesed spinningu liibukad, ja tight pluus(kaasaarvatud sinna juurde kuuluv ümar köht). Absi muusika oli 30 min raskemat R’n’Bd. Ei, väga hea, aga see pilt ei läinud kohe üldse kokku. 50 aastane härrasmees vastavas riietuses ja R’n B? See selleks. Absi trenni liitusid ka 2 samavanust härrasmeest,kellega siis aktiivselt flirtima hakati! Kogu see vaatepilt oli niivörd naljakas, et hakka vöi kaameraid seinast otsima! Kui mu silm valesti ei petnud siis vahepeal saadeti naeratuste asemel ka öhumusi! Hahaa! Ja mainimata ei saa ka jätta Absi liigutusi! Jalad harki, kokku, harki! Käsi juurde jalg harkis! Nalja nabani.

Aga selleks korraks on nali läbi. Järgmisest nädalast tulen mina ja panen need kehad liikuma. Treenides selga-köhtu, mitte jalad-harki-kokku.

köige ägedam!

Järgmise peo köige ägedam naine? Pole vist mötet küsidagi! Mina!

Just need said just tellitud. Rahul omadega. Ning ega üldse ei oota, et sms juba tuleks, et mu  pakk on kohal! Ei, üldse.

Ootan.

aita söpra hädas!

karm.

Okei, mötlesin tükk aega, kas kirjutada tänasest päevast vöi mitte. Teema on tundlik algaja treeneri jaoks. Minu jaoks. Otsustasin siiski kirjutada.
Täna oli mul nagu minu edasistel laupäevadel, kell 10.30 Bodypump Acitic Kistas. Lähen kohale ning ootan. Ootan. Kell oli juba 5 min pärast 10.30. Mitu inimest oli kohale tulnud? Mitte ühtegi! Siiski tuli kohale üks mees. Ning see oligi köik! Kuidas möista kui sul tuleb trenni ainult üks inimene?! Masendav. Ja mitte vähe. Kuna aga härra oli kohale tulnud siis tegime trenni ära. Tema röömsalt koju minnes veel kuulutab, et temal oli täna täielik rööm personaalset trenni saada. Mees oli omadega rahul. Kes aga rahul polnud olin mina. Ausalt, oli tunne, et tahaks nutta. Kas ma töesti olen nii vilets, et keegi ei tahagi mu trenni tulla?! Algajale on see eriti köva pauk. Receptionis töötav Fredrik aga nägi mu pettumust ning väitis, et laupäevad ongi sellised. Kunagi ei tea, kas tuleb rahvast vöi mitte. Kiitis mind aga, et andsin trenni ära ka ühele inimesele. Teised oleks tühistanud. Fredriku sönad mind aga ei lohutanud. Bussile jalutades hakkasid mulle aga meenuma samas keskuses töötavate uute tuttavate küsimused:”Kas see oled sina, kes vötab laupäeva Bodypumpi?”, “On see ikka okei sulle laupäeva Bodypump vötta?” jne. Varem ei pööranud tähelepanu nende lausetele aga nüüd jagan matsu ära, miks sellised küsimused tulid. Jah, mulle öeldi pidevalt, et tegu on ju Ericssoni firma trennikeskusega ja trennis käivad inimesed 90% tööpäeviti. Seepärast ka terve nädalavahetuse peale on ainult üks grupitreening, minu BP. Olin ju teadlik sellest. Kuid siiski, trenni tuleb 1 inimene on ikkagi piisav löök. Eelnevast statistikast olen teadlik, et keskeltläbi 4-5 inimest laupäeviti on okei. Aga kuradi 1!

Bussis istudes otsisin nöu oma lemmiktreenerilt Fridalt. Ka temal oli samal ajal Bodypump trenn kohalikus trennikeskuses Proma ja ütles ta, et laupäeva kohta oli tal täna imelikult vähe rahvast. Rääkis ta ka veel, et neljapäeval oli ta meie bossi Daniel A Hugossoni spinningut asendanud ning kohal oli ainult 2 inimest! Daniel, kes on üks Stockholmi parimaid treenereid! Saanud mitmeid treeneri preemiaid&auhindu ning 24 aastasena juba jöudnud bossi ametikohale. See oli lohutuspunkt minule. Seda juhtub köigiga. Mitte ainult minuga. See oli ju alles minu teine laupäevane trenn.

kummist kast.

Tänane päev on nagu üks suur kummist kast. Hommik algas kummist, päev on olnud kummist ning öhtu venib veel hullemini nagu kumm. Tahaks lihtsalt ära peitu pugeda kuhugi. Teki alla liiga vara. Lihtsalt passin aega surnuks. Lusti teha midagi pole absoluutselt. Tuju on nagu üks suur ümmargune null. Isegi probleem pole tujus, vaid milleski muus. Milles aga, seda ma ei tea! Keegi vöiks mu eest poes käia, miskit mulle meelepärast tuua ja mind teki sisse mässida, massazi teha, ning siis mul lihtsalt lasta olla. Olla oma kummist kasti sees.

Kummist kasti tuju muusika on perfektne: