täna juhtusin puhtjuhuslikult ühte personaalset treenerit midagi eriti idootset ütlemast. klient kurdab, et tal on reies valu kui väljaasteid teeb. PT soovitas tal enne trenni tegemist valuvaigistit vötta.
et nagu päriselt? ma töesti jäin pilguga järgi vaatama ja keerasin pead. kus on aju?
teile, kes trenniga kursis pole – ära jumala eest enne trenni tegemist valuvaigistit vöta, sest siis sa ei tunne valu ning vömalikult vigastusel teed asja hoopis hullemaks!
rootsis elades loen ikka vahest eesti öhtulehte, et klatsiga jälle kurssi viia. täna sain ikka korraliku köhutäie naerda kui Farmi-Gabrielil auto ära varastatud. ei, ma ei naernud ülde teise önnetuse üle, nii öel ma veel pole, aga naersin kommentaare.
kui trenne annad eri linnaosades, siis aja jooksul teavad sind päris mitmed. järjekordselt oli natukene piinlik kui täna juuksuritooli istudes juuksur esimese asjana teadis, et ma töötan Actic keskuses ja mis mu nimi on. ega sellega tema oskused piirdunud, teadis ka, mis trenni ma annan ja isegi, et ma Eestist pärit olen. kino kui palju, aga minul polnud söna otseses möttes örna aimugi, kes see oli. nägu vöibolla natukene tuttav oli, aga nime ei mötle isegi unes välja. alguses kui selliseid juhtumeid tekkis, siis oli ikka jube piinlik. nüüd aga aja peale olen öppinud naeratama ja kaasa mängima. mis seal ikka teha, päevaselt kohtan nii palju inimesi, et lihtsalt ei jää ju köik meelde.
kurikirss.wordpress.com 