no täpselt nii ongi. ma ei tea, miks, aga jutt jumala öige.

neljapäeval sain mina oma löputööga ühele poole. olin seda päeva oodanud nagu hinge önnistust ja lubanud endale, et tähistan korralikult kui see päev ükskord käes on.

nii ma siis jöudsingi öhtul koju peale 6h rongis istumist ja olin endale mingid ootused üles ehitanud. olime elukaaslasega kokku rääkinud, et tähistame öhtul ja kui nii muuseas 2h ennem tuleb välja,et temal on hiline koosolek, siis sain natuke kurjaks küll. ja sealt see tusatuju algas. okei, saan aru, koosolek oluline ja jöuad hilja koju, mis seal ikka… aga tee see tasa kasvöi paari lilleöiega! ja kui kaaslane tuleb kaks kätt taskus koju nagu köik oleks jumala okei, vat siis algas naise öige tusatuju.

ja see tusatuju kestis täpselt kaks päeva. kui teisel päeval ka ikka isegi peale pikemat seletamist kaaslane aru ei saa, mida ta valesti teinud on naise vaatenurgast, siis läksin mina poodi ja ostsin iseendale lilled ära. pole kerge olla naine!