üks samm edasi. järgi veel umbes 64758.

täna oli mu teine PT-tund. täna olid ka pisarad silmas peale esimest 15-minutit. mis ma oma kehaga teinud olen? kuhu mu ekstreemne jöud ja oskused kadunud on? miks ma end nii käest ära lasin minna? aga enam pole siin midagi miksitada, önneks olen omadega nii kaugele jöudnud, et hädaldamise asemel olen tegutsema hakanud. ja juba seegi on suur samm!

vahepeal oli jube piinlik küll, sest ma tundsin, kuidas silmad märjaks hakkasid minema. ma ju ei jaksa seda harjutust teha! just see iseendas pettumine ja reaalsusega silmitsi seismine oli raske. ma pole piisavalt fit selliste harjutuste jaoks, aga tema ikka sunnib mind tegutsema. just see trots ja vaimne osa oli tänases trennis suur samm edasi. ja no tunnistan täiesti ausalt, et 60min ainult köhule pole ma ka kunagi teinud, ning kui soenduseks alustasime skorpioni harjutusega balansipallil, siis aimasin, et ega sealt midagi kergemat tulema ei hakka.

skorpion pallil on ikka jube löbus küll. vöib kerge välja näha, aga oi kurja, millist balansi see nöuab!

Youtube video skorpion pallil

60min köhtu, eks näeb, kas ma homme hingata saan.

 

 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s