oli seda nüüd vaja.

eile saali astudes oli esimene küsimus mu osalejatelt, et kuidas mul arsti juures käega läks. lubasin neile suure suuga reedel, et esmaspäeval lähen. esmaspäeval aga tundsin, et käsi parem ja loobusin arsti juurde minekust. esmaspäeval öhtul ma käes valusid tundes enam samamoodi ei möelnud.

täna käisin arsti juures. ma olin täiesti kindel, et sealt muud ei tule kui “puhka kätt ja ära pinguta”. praegu istun ja ohkan, et oleks see vaid nii läinud.

saatekiri käekirurgi juurde ja operatsioon. tegu on küll väikse operatsiooniga, mis toimub ainult alalise narkoosi all, aga no oli seda nüüd vaja? et asi veel löbusam oleks, siis ootejärjrekord on umbes 4 nädalat. mida ma teen need 4 nädalat? kuidas ma oma trenne annan? kui kaua on rehab peale operatsiooni? järjekordne asjaolu, mis paneb mu ema sönu kuulama, et ma oma keha nimel endale uue töö peaksin otsima.

haletsen ma end veel löputult kui eelmine nädal ostisin endale personaalse treeneri tunde ja olin nii äksi täis, et anna olla. treener on mees, keda ma respekteerin fitnessmaailmas väga ja just sellist ekstra lööki mul enda jöusaali ajamiseks vaja ongi. kedagi, kes mulle süsteemi teeb ja mu silma peal hoiab. nüüd aga jääb see vaid unistuseks, sest keelatud on mu käe väiksemgi pingutus.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s