comfort zone.

“Ohh kui tore, et Hitler on tagasi!”

oli reaktsioon mu spinninguosalejatelt varahommikul.

möne grupiga tekib eriline kontakt, peale trenni jäädakse istuma ja jutustatakse maast ja ilmast. kes hakkab korterit vahetama, kellel pölveprobleem, kes käsib poegadel juhilube teha. samas lähed teise keskusesse ja sul on pea iga trenn uued osalejad, uued näod. sa ei tea mitte kellestki mitte kui midagi. köige raskem on aga teada kui kaugele sa vöid minna inimese aitamisel? sina kui treener tahad aidata ja arvad, et teed seda, aga aidatavale isikule see äkki ei meeldi ning on vastuvöetamatu. seda piiri on enamjaolt ilma testimata väga raske leida, ja mönikord tekib pinge, siis tekib. järgmine kord tead, et selle inimese comfort zone  ületada ei tasu.

olen kuulnud spinningtreeneritest, kes trenni ajal ringi käivad ja inimestel raskust peale panevad rattale! ma ei teeks seda mitte kunagi. iga inimene otsustab ise, mis teeb.

cykel+3

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s