comfort zone.

“Ohh kui tore, et Hitler on tagasi!”

oli reaktsioon mu spinninguosalejatelt varahommikul.

möne grupiga tekib eriline kontakt, peale trenni jäädakse istuma ja jutustatakse maast ja ilmast. kes hakkab korterit vahetama, kellel pölveprobleem, kes käsib poegadel juhilube teha. samas lähed teise keskusesse ja sul on pea iga trenn uued osalejad, uued näod. sa ei tea mitte kellestki mitte kui midagi. köige raskem on aga teada kui kaugele sa vöid minna inimese aitamisel? sina kui treener tahad aidata ja arvad, et teed seda, aga aidatavale isikule see äkki ei meeldi ning on vastuvöetamatu. seda piiri on enamjaolt ilma testimata väga raske leida, ja mönikord tekib pinge, siis tekib. järgmine kord tead, et selle inimese comfort zone  ületada ei tasu.

olen kuulnud spinningtreeneritest, kes trenni ajal ringi käivad ja inimestel raskust peale panevad rattale! ma ei teeks seda mitte kunagi. iga inimene otsustab ise, mis teeb.

cykel+3

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s