Reebok Z Run

kui keegi äkki soovib uusi trennikaid? suurus 40, väga mugavad ja igati uhiuued, täpselt nagu pilt näitab. MÜÜDUD! olen neljapäeval Tallinnas(21aug), mil ka üle saaks anda. 50 eurot.  kui huvi, kirjuta kurikirss@hotmail.com vöi jäta kontakt kommentaari. ilusat päeva!:)IMAG0104 IMAG0105lisa:

sellised seisavad ka kapis (siiski kasutatud!), kui keegi huvitatud.

Nike, suurus 40, 25,5 cm, kasutatud ühe korra öuetingimustes + ühe korra sees, pestud loomulikult. 25eurot. Miks ma müün? Minu jalale ei sobi Nike botas; alati uusi ostes ma kahjuks ei taha seda endale tunnistada. Seetöttu nad mul nüüd kapis aastakese seisnud on.

wpid-imag0194.jpgJa siis veel:

Reebok, suurus 40, 26cm, kasutatud ainult sisetingimustes. Olid minu lemmikud mingi aja, aga nüüd on uued lemmikud siginenud ja need niisama seisavad. Äkki keegi teine tahab jöusaalis maailma roosamate botastega silma paista?:) Hind samuti 25 eurot. Olemas on ka valged paelad.

IMAG0109

ohh, milline Grit!

wpid-2014-08-14_18.04.58.jpg

täpselt nii oligi! 120% maxpulsi 100%! mis pöhjusel? ma polnud treenerirollis! (aga sellest, et ma nii vähe kaloreid kulutan ei hakka ma kunagi aru saama!)

meil on tekkinud keskusesse uus treener, kes on “suhteliselt väga populaarne”. ütleme nii, et minu Grit trennid pole enam keskuse populaarseimad. karm ja valus tösi.

olen selle treeneri kohta väga palju kuulnud, küll positiivset ja ka mitte väga positiivset. kuna ta aga söbralikult palus mu abi, et ma ta trenni läheks ja pärast feedbacki annaks, siis miks mitte. kutt on selline pisike musklimägi ja trennid on inglisekeelsed, sest ta rootsi keelt lihtsalt ei räägi. tema treeneristiili iseloomustab ainult üks söna – ülbus. täpselt nii ongi. mis ma selle all mötlen?

ta alustab trenni ja ütleb, et ta on karm ja otsekohene trennis. “If you don´t like that style, the door is there and leave the class right now!” täpselt nii oligi. selline algus. kui ma oleksin tavaline osaleja, siis vötaks kergelt trenniisu ära küll. olles aga tema stiilist palju kuulnud, siis oskasin selliseid lauseid endast mööda lasta. ja töesti, kui möni osaleja ei osanud harjutust teha, siis seletamise asemel karjus ta körva “Don´t you understand english??!”.

ma olen tavaliselt väga-väga vastane sellistele treeneritele. pole nagu eriti naljakas ausalt öeldes. aga nüüd, hoia ja keela, toimub midagi erilist – mulle kohutavalt meeldis ta trenn!

temas oli miskit, mis sind kogu aeg sundis edasi tegema, miskit, mis inspireeris ja edasi surus. ma töesti peale teist lugu (tegime Strength 4) tundsin, kuidas jookseks prügikasti juurde, aga kuna 90% saalist juba tundis mind, siis oleks natuke naljakas olnud kui keskuse treener nii ruttu piiri ületab. igatahes, eks ikka hooti olid tema kommentaarid liiga ülbed, suhtumine rohkem ise-enese näitamine, tehnikast ta absoluutselt kordagi terve trenni jooksul ei rääkinud… aga siiski – ma olen töesti kade, et minul seda miskit ekstrat pole, mida temast kiirgas!

mis saab sügisel?

eile avastasin, et mul on täpselt kaks nädalat veel Stockholmis trenne anda. kuna mu elukaaslane jääb Stockholmi, siis hakkan suht palju edasi-tagasi söitma ning saan ju ikka mönikord ka siin trenne asendada. siiski on fakt, et täitsa minu trenne mul Stockis kahe nädala pärast enam pole. kahju.

mu tösine plaan oli ju Göteborgs ka samale keskusele trenne anda, sest Fitness24Seven asub lihtsalt igas linnas absoluutselt iga nurga peal. kui nad mulle aga pakuvad mingeid imelikke aegu nagu 16.00 ja üks kord nädalas, siis natuke tusaseks viskab küll. nagu sorry, kes jöuab sellisel kellajal töölt trenni? möttetu on 3 inimesele ka trenni anda.

suures nördimuses hakkan kuulutama ja abi paluma köikvöimsas Facebookis. pool mu Facebooki on fitnessinimesi täis ja keegi vast ikka tunneb-teab Göteborg olukorda ja saab mind kokku sobitada kellegagi/kuhugi.

ülemus, kes minu treenerikarjääril on täiesti absoluutsest algusest körval olnud, märgib ära ühe nime minu kuulutuse alla. sinna juurde paneb kommentaari, et ma olen “üks tema parimaid treenereid”.

selline lühike lause tegi minu tuju väga röömsaks ja südame soojaks! möne inimese arvamus läheb lihtsalt rohkem korda. tema on üks neist. hoolimata meie mitmetest tülidest ja nähvamistest, mitmenädalastest mitte-teineteisega-rääkimistest. tema on minu treenerimaailma inimene, kes on minu arengule väga suur möjutaja olnud.

 hjärta

ignoreerijad?

eile oli löbus. tuleb saali neiu kaunitar. no töesti oli ilus tüdruk, pole midagi öelda. kui see ilus tüdruk aga minu soovitusi täiesti ignoreeris ja tehnika nägi välja aegade hulleim, siis mul lihtsalt hakkas aja peale löbus.

ma täiesti saan aru, et Bodypump on keeruline kui tempo peal, eriti veel algajatele. aga milleks sa oled nii “äge” ja ajad endale rohkem raskusi peale kui treeneri kangil kui sa oled algaja?
kui isegi sinu körval olev musklimäest meesterahvas ei pane biceps-lool kangile rohkem kui 10kg, siis äkki pole eriti tark sullgi need 13kg peale ajada?!

ma olen aru saanud, et mina kui treener, reageerin teatud etappidega:

1. Näen, et osaleja vajab abi! Pööran pilgu tema poole natuke tihedamini, et ainult aidata saaks. Need naeratused, mis vastu tulevad kui osaleja on öige muskligrupi üles leidnud oma tehnikat kohendades, on lihtsalt suurepärased! Tihti see toimib ja inimesed kuulavad, proovivad ning öpivad.

2. Osaleja on aga ise piisavalt tark ning ignoreerib mind. Ma siis proovin veel paar korda tähelepanu püüda aga umbes 3-4 korra juures läheb minu piir. Möned minutid olen lihtsalt kuri ja kahju on inimese tühjast tööst.

3. Ma proovin veel ühe korra möne teise loo ajal. Äkki nüüd kuulab? Äkki?

4. Nüüd aga hakkab löbus! See nn. löbu-periood on tekkinud mul viimaste kuude jooksul. Ma nii tahan, et inimesed teeksid öieti ning tunnetaksid tulemusi oma vaevast, just seepärast vöis mul see ignoreerijate abistamine muutuda kinnisideeks, mis loomulikult möjutas teiste osalejate trennielamust. Viimasel ajal olen aga öppinud leppima ignoreerijatega – no kui ei taha, siis ei taha. Kui mina olen üritanud sind aidata aga sina ikka tahad teha squatse, mis näevad välja nagu kana hüppaks hüppenööri, siis lase käia.

(käesolev postitus ei ole möeldud algajate hirmutamiseks ega kritiseerimiseks! absoluutselt mitte! lihtsalt tahan tähelepanu pöörata faktile, et treenerit on asjalik kuulata. samas on mul raske aru saada sellest ignoreerimise-fenomenist? keegi oskab pöhjendada?)

ignore

mismoodi toimib naine treenides?

okei, mismoodi funktsioneerib naine trenni tehes?

jooksen mina oma treppe jälle ja tegelikult on nagu 10 korda juba üles joostud. just sel 10ndal korral näen, et kena meesterahvas könnib tee ääres ja hakkab lähenema minu trepini. mis teen mina? sörgin trepist alla ja jooksen veel korra trepist üles; et ikka muljet avaldada! ja nii muuseas saigi plaanitud 10 korra asemel 11 joostud. järjekordne töestus, et tegelikult on ikka jöle vähe vaja, et endast natuke ekstra saaks antud. sel korral (ja ka paljudel teistel kordadel) piisab täiesti vastassoo pilgust! ma ei tee nalja.:)

siiski olen enda peal märganud, et meestel on selline effekt mulle ainult jooksmisel, jöusaalis on asi vastupidine ja suhteliselt väga ärritav. ega pole kerge nende naistega!

workout-fitness-quotes-0209-5-576x1024

reede öhtu ja gritil on 10 reservi. ma olen lihtsalt röömus, et inimesed töesti tahavad reede öhtul sellist trenni teha!

wpid-screenshot_2014-08-08-08-34-46.png

kui juba eile öhtust saati erinevad osalejad mu Facebookis täna öhtusest trennist jauravad ja ergutavad, siis on tuju trenni minna eriti äge! kohe kahju on möelda, et paari nädala pärast neile viimase trenni annan ja teekond uude linna viib.

jooksuringid.

mulle meeldib joosta. käib mul küll see meeldimine hooti ja praegu olen perioodis kui naudin lühikesi ringe nii umbes 5km. teisipäeval oli esimene päev peale külmetust kui jalad enam rahu ei saanud ning samm jooksurajale läks. minu röömu tegi veel suuremaks padukas, mis taevast alla tuli. tarkust jagub muidugi –  ise just paranemise piiril ja kohe vihma kätte jooksma! önneks paistab, et vedas ja tervis uuesti ära ei kadunud.

enne vihma ja jooksu vs.  pärast läbimärg ja jube rahul

wpid-2014-08-07_17.21.13.jpgminu jooksuringil on mul tee peal ees üks pikk trepp. ma olen alati seda treppi imetlusega vaadanud aga samme sellele pole suutnud seada. eelmine nädal vötsin aga julguse kokku ja tegin 10xüles-alla. koju jöudes jalad lausa vöbisesid, just nimelt vöbisesid, mitte ei värisenud. arvasin, et pöhjuseks oli eelneva päeva köva jalatrenn ja sinna juurde kuuluvad BP trennid. kui ma aga ka täna koju jöudes jalgu paigal ei suutnud hoida, sest “vöbin” oli niivörd köva, siis jöudsin järeldusele, et pean rohkem treppi jooksma hakkama!:)

IMAG0080

reebok mu arm.

image

Kolm-neli nädalat seisid nad mul kingariiulil, sest lihtsalt ei raatsinud jalga panna. Nüüd vötsin julguse kokku, aga nii kui väike triip peale tekib, siis nühin näpuga puhtaks! Eks näeb kui kauaks. :)