piir kadus?

oli grit strength. oli.

mina korjan alati ukse juures osalejatelt pileteid, et igaühega saada vähegi silmkontakti ja teretada. too treener tegi ukse kurja näoga lahti ja keeras meile köigile selja. igaüks siis lohisegu omaette saali.

möödunud on mingi 1,5 min kui treener karjub köigile “Shut up and stop doing what you are doing!”. umbes kolmandal käratamisel olidki köik surmvait ega liigutanud, va. kaks tibi, kes kangidega askeldasid. kui umbes viies kord karjutud oli, siis läksid sönad karmimaks ja käesolevad tibisid söimati kurtideks.

igati normaalne.

muidugi loeng, et kui sulle karm treening ei meeldi, siis uks on seal, oli ka kavas.

üks naine oli julgenud 2,5kg raskused ekstra raskusteks vötta ja too sai terve saali ees söimata. “I told you 5 kg at least! What  do you not understand?!”

kuskil poole trenni peal jäi aga muusika vait miskipärast. keegi oli midagi valesti teinud ja köik said karistada – hüpake 10 burpeest! köik pidid hüppama va. too, kes valesti tegi. tema nimelt ei tohtinud hüpata ja pidi piinlikult paigal seisma.

johaidii!

mulle meeldib, et ta trennis tehakse trenni, aga no need üleval toodud näited on minu arust liig. olgu ma vanakooli treener vöi mis iganes, aga mina olen öppinud, et osaleja vastu tuleb viisakas olla. ägedus ägeduseks, aga seekord ma tundsin, et asi läks käest ära.

 

angry-monkey

kohal. ja juba tahan ära!

olen siis omadega Göteborgis ja ootan homset esimest koolipäeva uues koolis. linn on ilus nagu köik rääkinud on, aga nii kui oma elukaaslase Stockholmi poole tagasi saatnud olin, tulin tuppa ja uurisin, mismoodi ma neljapäeva öhtul koju saan söita ja palju see mulle maksma läheb.

no selline hädapätakas olin, et ise ka ei uskunud. kindel plaan oli esimene nädalavahetus siin veeta ja maad uurida, aga absoluutselt ei paku pinget miskipärast. jube Stockholmi igatsus on ja lihtsalt tahaks koju. naljakas. mida vanemaks seda hädisemaks ma muutun.

see selleks. homme öhtu tahan minna siia Griti osalema ja neljapäeva öhtul annan oma esimese trenni. eks siis kuulete, kuidas ja mismoodi mind osalejad vastu vötavad.

ps. neljapäeva öhtul käisin jälle meie Stockholmi kuri-populaarse Griti treeneri trennis. ohh sa mu meie. muljed tulevad hilisemas sissekandes!

wpid-imag0259.jpg

aeg läheb lihtsalt nii ruttu ja vaikselt hakkabki kohale jöudma, et ma töesti kolin juba sel reedel teise linna! homme öhtul annan oma viimase Stockholmi trenni ja ongi nägemist oma ägedatele osalejatele. tegelikult on juba terve eelmise nädala nii üllatavalt pöhimötteliselt vöörad osalejad (see tähendab osalejad, keda ma iga nädal oma saalis ei näe) tänama ja kallistama tulnud. iga selline üksik söna teeb tuju lihtsalt nii röömsaks!

aga muideks, homme kui mu viimane trenn on, on mulle seltsiks veel 3 uhiuut treenerit, kes sel nädalavahetusel BP koolitusel käisid. köik kolm on minu saalist, ja aeg uhkustamiseks, said väga ilusti koolitusega hakkama!

2709-12-hilarious-real-men-quotes-8

Reebok Z Run

kui keegi äkki soovib uusi trennikaid? suurus 40, väga mugavad ja igati uhiuued, täpselt nagu pilt näitab. MÜÜDUD! olen neljapäeval Tallinnas(21aug), mil ka üle saaks anda. 50 eurot.  kui huvi, kirjuta kurikirss@hotmail.com vöi jäta kontakt kommentaari. ilusat päeva!:)IMAG0104 IMAG0105lisa:

sellised seisavad ka kapis (siiski kasutatud!), kui keegi huvitatud.

Nike, suurus 40, 25,5 cm, kasutatud ühe korra öuetingimustes + ühe korra sees, pestud loomulikult. 25eurot. Miks ma müün? Minu jalale ei sobi Nike botas; alati uusi ostes ma kahjuks ei taha seda endale tunnistada. Seetöttu nad mul nüüd kapis aastakese seisnud on.

wpid-imag0194.jpgJa siis veel:

Reebok, suurus 40, 26cm, kasutatud ainult sisetingimustes. Olid minu lemmikud mingi aja, aga nüüd on uued lemmikud siginenud ja need niisama seisavad. Äkki keegi teine tahab jöusaalis maailma roosamate botastega silma paista?:) Hind samuti 25 eurot. Olemas on ka valged paelad.

IMAG0109

ohh, milline Grit!

wpid-2014-08-14_18.04.58.jpg

täpselt nii oligi! 120% maxpulsi 100%! mis pöhjusel? ma polnud treenerirollis! (aga sellest, et ma nii vähe kaloreid kulutan ei hakka ma kunagi aru saama!)

meil on tekkinud keskusesse uus treener, kes on “suhteliselt väga populaarne”. ütleme nii, et minu Grit trennid pole enam keskuse populaarseimad. karm ja valus tösi.

olen selle treeneri kohta väga palju kuulnud, küll positiivset ja ka mitte väga positiivset. kuna ta aga söbralikult palus mu abi, et ma ta trenni läheks ja pärast feedbacki annaks, siis miks mitte. kutt on selline pisike musklimägi ja trennid on inglisekeelsed, sest ta rootsi keelt lihtsalt ei räägi. tema treeneristiili iseloomustab ainult üks söna – ülbus. täpselt nii ongi. mis ma selle all mötlen?

ta alustab trenni ja ütleb, et ta on karm ja otsekohene trennis. “If you don´t like that style, the door is there and leave the class right now!” täpselt nii oligi. selline algus. kui ma oleksin tavaline osaleja, siis vötaks kergelt trenniisu ära küll. olles aga tema stiilist palju kuulnud, siis oskasin selliseid lauseid endast mööda lasta. ja töesti, kui möni osaleja ei osanud harjutust teha, siis seletamise asemel karjus ta körva “Don´t you understand english??!”.

ma olen tavaliselt väga-väga vastane sellistele treeneritele. pole nagu eriti naljakas ausalt öeldes. aga nüüd, hoia ja keela, toimub midagi erilist – mulle kohutavalt meeldis ta trenn!

temas oli miskit, mis sind kogu aeg sundis edasi tegema, miskit, mis inspireeris ja edasi surus. ma töesti peale teist lugu (tegime Strength 4) tundsin, kuidas jookseks prügikasti juurde, aga kuna 90% saalist juba tundis mind, siis oleks natuke naljakas olnud kui keskuse treener nii ruttu piiri ületab. igatahes, eks ikka hooti olid tema kommentaarid liiga ülbed, suhtumine rohkem ise-enese näitamine, tehnikast ta absoluutselt kordagi terve trenni jooksul ei rääkinud… aga siiski – ma olen töesti kade, et minul seda miskit ekstrat pole, mida temast kiirgas!

mis saab sügisel?

eile avastasin, et mul on täpselt kaks nädalat veel Stockholmis trenne anda. kuna mu elukaaslane jääb Stockholmi, siis hakkan suht palju edasi-tagasi söitma ning saan ju ikka mönikord ka siin trenne asendada. siiski on fakt, et täitsa minu trenne mul Stockis kahe nädala pärast enam pole. kahju.

mu tösine plaan oli ju Göteborgs ka samale keskusele trenne anda, sest Fitness24Seven asub lihtsalt igas linnas absoluutselt iga nurga peal. kui nad mulle aga pakuvad mingeid imelikke aegu nagu 16.00 ja üks kord nädalas, siis natuke tusaseks viskab küll. nagu sorry, kes jöuab sellisel kellajal töölt trenni? möttetu on 3 inimesele ka trenni anda.

suures nördimuses hakkan kuulutama ja abi paluma köikvöimsas Facebookis. pool mu Facebooki on fitnessinimesi täis ja keegi vast ikka tunneb-teab Göteborg olukorda ja saab mind kokku sobitada kellegagi/kuhugi.

ülemus, kes minu treenerikarjääril on täiesti absoluutsest algusest körval olnud, märgib ära ühe nime minu kuulutuse alla. sinna juurde paneb kommentaari, et ma olen “üks tema parimaid treenereid”.

selline lühike lause tegi minu tuju väga röömsaks ja südame soojaks! möne inimese arvamus läheb lihtsalt rohkem korda. tema on üks neist. hoolimata meie mitmetest tülidest ja nähvamistest, mitmenädalastest mitte-teineteisega-rääkimistest. tema on minu treenerimaailma inimene, kes on minu arengule väga suur möjutaja olnud.

 hjärta

ignoreerijad?

eile oli löbus. tuleb saali neiu kaunitar. no töesti oli ilus tüdruk, pole midagi öelda. kui see ilus tüdruk aga minu soovitusi täiesti ignoreeris ja tehnika nägi välja aegade hulleim, siis mul lihtsalt hakkas aja peale löbus.

ma täiesti saan aru, et Bodypump on keeruline kui tempo peal, eriti veel algajatele. aga milleks sa oled nii “äge” ja ajad endale rohkem raskusi peale kui treeneri kangil kui sa oled algaja?
kui isegi sinu körval olev musklimäest meesterahvas ei pane biceps-lool kangile rohkem kui 10kg, siis äkki pole eriti tark sullgi need 13kg peale ajada?!

ma olen aru saanud, et mina kui treener, reageerin teatud etappidega:

1. Näen, et osaleja vajab abi! Pööran pilgu tema poole natuke tihedamini, et ainult aidata saaks. Need naeratused, mis vastu tulevad kui osaleja on öige muskligrupi üles leidnud oma tehnikat kohendades, on lihtsalt suurepärased! Tihti see toimib ja inimesed kuulavad, proovivad ning öpivad.

2. Osaleja on aga ise piisavalt tark ning ignoreerib mind. Ma siis proovin veel paar korda tähelepanu püüda aga umbes 3-4 korra juures läheb minu piir. Möned minutid olen lihtsalt kuri ja kahju on inimese tühjast tööst.

3. Ma proovin veel ühe korra möne teise loo ajal. Äkki nüüd kuulab? Äkki?

4. Nüüd aga hakkab löbus! See nn. löbu-periood on tekkinud mul viimaste kuude jooksul. Ma nii tahan, et inimesed teeksid öieti ning tunnetaksid tulemusi oma vaevast, just seepärast vöis mul see ignoreerijate abistamine muutuda kinnisideeks, mis loomulikult möjutas teiste osalejate trennielamust. Viimasel ajal olen aga öppinud leppima ignoreerijatega – no kui ei taha, siis ei taha. Kui mina olen üritanud sind aidata aga sina ikka tahad teha squatse, mis näevad välja nagu kana hüppaks hüppenööri, siis lase käia.

(käesolev postitus ei ole möeldud algajate hirmutamiseks ega kritiseerimiseks! absoluutselt mitte! lihtsalt tahan tähelepanu pöörata faktile, et treenerit on asjalik kuulata. samas on mul raske aru saada sellest ignoreerimise-fenomenist? keegi oskab pöhjendada?)

ignore

mismoodi toimib naine treenides?

okei, mismoodi funktsioneerib naine trenni tehes?

jooksen mina oma treppe jälle ja tegelikult on nagu 10 korda juba üles joostud. just sel 10ndal korral näen, et kena meesterahvas könnib tee ääres ja hakkab lähenema minu trepini. mis teen mina? sörgin trepist alla ja jooksen veel korra trepist üles; et ikka muljet avaldada! ja nii muuseas saigi plaanitud 10 korra asemel 11 joostud. järjekordne töestus, et tegelikult on ikka jöle vähe vaja, et endast natuke ekstra saaks antud. sel korral (ja ka paljudel teistel kordadel) piisab täiesti vastassoo pilgust! ma ei tee nalja.:)

siiski olen enda peal märganud, et meestel on selline effekt mulle ainult jooksmisel, jöusaalis on asi vastupidine ja suhteliselt väga ärritav. ega pole kerge nende naistega!

workout-fitness-quotes-0209-5-576x1024