blogiteemast körvale.
päev, kui arvad, et miskit enam hullemaks minna ei saa, siis tea, et köik on vöimalik. eile oli mul just selline päev. ja see tunne kestab veel pikemat aega.
ega ma arvatavasti ei peaks sellest kirjutama, vöibolla ka kustutan sissekande hiljem ära, aga neile, kes loevad, ehk paneb mötlema ja oma tervisel silma peal hoidma.
mu päev oli totaalne katastroof. töö juures probleemid, üürifirmaga, kus vanasti elasin suuremad probleemid ja arved, järjekordselt läbi kukutud eksam. tuju oli totaalselt miinuses kui koju jöudsin. tehes postkasti lahti näen, et umbes 1,5 kuud tagasi arsti juures antud proovidele olid nüüd vastused tulnud. paar aastat tagasi samu proove tehes saatsin nad ka mulle vastuse kirjaga, siis oli köik korras ning arvasin, et ega halbu uudiseid ikka postikirjaga ei saadeta. lolli lohutus oli ka, et juba piisavalt öudne päev enam hullemaks minna ei saa. aga söin oma sönu.
kirja teel teavitatakse, et pean järgmisele uuringule minema kuna kehas on näha muudatusi ning vaja paika panna ravimisplaan. lugesin kaks korda, sest ei uskunud, et sellist kirja postiga saadetakse. aga olin köik öieti lugenud ja käes see oligi. mu suguvösas on vähk sees ja see mind köige rohkem hirmutabki. loomulikult on minu muudatused kehas varakult avastatud ja need ei pruugi veel midagi hullu tähendada, aga hirm ja mötted teevad oma töö. arvamus, et minuga ikka ei juhtu, ainult teistega, on nüüdseks läinud. isegi kui ma olen palju googeldanud ja end sellega maha üritanud rahustada, siis pidev mötlemine ja ootamine ei tee asja lihtsamaks.
kergemate muudatuste juhul lastakse kehal oodata 4-6 kuud, et uusi proove vötta. minu arstiaeg on 3 juuni. nii palju kui ma ka tahaks, siis 3 juunini pole 4 kuud aega.
sa oled liiga vana.
kunagi ma kirjutasin, et olin kutsutud intervjuule peatreeneri kohale, mis oleks hölmanud tervet rootsit. kuna ma midagi sellest rohkem pole rääkinud, siis vöite ju aimata, et mina uus peatreener pole. vöi noh, keegi pole veel. ma pole eriti üldse sellest tööandjast eriti palju kirjutanud. pöhjust oleks palju, sest sellist naljafirmat pole ma varem kohanud.
paar kuud tagasi kandideerisin ma samas firmas keskuse ülemuse kohale. ei saanud, isegi intervjuule ei kutsutud. miks? sest ma olen liiga vana. teile, kes ei tea, siis ma olen 25. selles firmas on vähe teine loogika – mida noorem ja lollim, seda vähem sa nöuad. üheski grupitrenniga keskuses pole meil ülemust, kes teaks midagi gurpitrennist. vöi treeningust üldse. ma ei tee täiesti tösiselt nalja. köik “ülemused” on max 22 aastased ja näevad grupitrenni oma elus esimest korda. tööle ei vöeta inimesi, kes oskavad, vaid need, kes arvamust ei avalda. paar nädalat tagasi vöeti tööle kutt, kes oli tegelikult varasema kogemusega jöusaalimaailmast, aga too lasti eile päevapealt lahti. loogiline.
kui ma käisin peatreeneri intervjuul, jäi mulle mulje, et intervjuusid tehakse selleks, et endale uusi ideid saada ja praeguseid probleeme lahendada. sain kirja, et ma ei sobinud ametikohale. miks, seda mulle ei pöhejndatud. hoolimata sellest, et mul on erialaline haridus, kogemus ja firmasisene soovitus “te ei leia kedagi paremat”.
kuna mul on endise keskusebossiga samas firmas suhteliselt head suhted, sain tema käest pinda uurida. just tema käest sain teada, et keskuse ülemuse kohale olin liiga vana. ja peatreeneri kohale liiga ettevötlik. normaalne, eksju? oled sa kunagi saanud sellist pöhjendust töökoha mitte saamiseks?
kuidas veeta reede öhtut.
noo mina ei saa aru, milles probleem on, aga minule ei meeldi/sobi Nike jalanöud. lihtsalt ei istu mu jalale. olin omaarust leidnud endale mugavad Nike jooksukad, ei jöudnud ära imestada, et jalas nii kergelt istusid, aga vot sulle. olen kaks korda jooksmas käinud nendega, ja pole ikka öige tunne. kuidagi ebamugav ja sammu teeb raskeks. sain sellest vahest just aru kui täna oma aegadest pärit vanad Asics jooksukad jalga panin. nagu linnulennul jookseks, joosta oli jälle löbus!
kuna BP86 on veel värske ja positiivne elamus, siis körvas mängis just selle muusika. viimased meetrid koduni oli ölgadelugu ja sealt see energia tuligi, et 97 käteköverdust ära teha. 4×20 ja 1×17 . ma ei tea, aga viimast kolme lihtsalt ei jaksanud ära teha. süvenesin väga korralikule tehnikale ja sügavusele ning aimasin, et need viimased kolm, et 100 täis saada, oleks köike muud kui öiged olnud. sohki ei tee!
meigivaba, higine ja 97 käteköverdust hiljem, aga rahul ja önnelik.
vinge Bodypump 86!
noo nii! mu pealkiri peaks juba ütlema nii möndagi, mida mina arvan uuest väljalaskest! pole nii rahul bodypumpiga juba päris kaua olnud, ehk siis teisisönu, mulle väga meeldib! möni muusikalugu on küll kahtlane ja vötab aega, et harjuda, aga siiski annan hindeks 5+ neile seekord!
- löpuks ometi täiesti teistsugune soendus! treeneritele küll peavalu, et köik täiesti tagurpidi keeratud, aga muusika hea ja paneb meeleolu paika! vaheldust on vaja, ja tänan suuresti, et löpuks ometi on seda antud. kui päris mitu release on soenduslood olnud nömedad ja tundmatud, siis seekord ei vingu ma sekunditki!
- jalgadelugu. okei, esimesed sekundid on väga kahtlased ja muusika tekitab veel suuremat kahtlust. aga! oota natukene ja tömbab ilusti käima ning tegevust jagub. arvan, et peale paart korda saab isegi raskusi juurde panna.
- rind. uus mötlemine kasutades ainult raskusi, kang tuleb löpus ja pakuti välja, et kangile vöib jätta squatside raskuse! ma vähendasin natukene, aga miks mitte. usun, et köik on vöimalik!
- jaaa! seljalugu 50 korda etem kui eelmine release! täiesti uus harjutus, mis inspireeritud GRIT strengthist ja töstab pulsi korralikult, sealt kohe edasi cleanpressile ja puls on taevas! mulle väga väga meeldib, sest pole eriti puhkust ja selja teeb korralikult läbi. loo tunnussönaks on tempo! miskipärast löi mul aga krambi alakätesse, ehk oli see siiski kangierinevus.
- tricepsi muusika on järjekordselt müstiline alguses, aga kuna nad on harjutuste järjekorra tagurpidi keeranud, siis usu mind, muusika on viimane, millele sa mötled. käed on jumala kringlid!
- biceps oli okei. midagi erilist polnud, teed oma tavapärase liigutuse ära ja ongi läbi. arvan, et see oli ainuke lugu, mis mulle väga erutust ei pakkunud.
- ja siit ta tuleb. teine jalgadelugu. nägemist hüpetele! natuke kahju, aga samas tean, et pool saali osalejatest hüppeid ära ei tee, seega on aeg midagi muud proovida. ja uut proovitakse! suhteliselt lihtne, aga samas uus ja pönev!
- minu BP86 lemmik! ölad!!!! muusika on minu stiil, kaks seti, mölemad algavad käteköverdustega. kokku teed 48 käteköverdust! kui sa teist seti alustad ja mötled, et pead 24 käteköverdust miskitmoodi ära tegema, siis tekib kahtlus küll. aga usu mind, teeb köik 48 ka varvastel ära! üllatasin iseendki, sest ega peale esimest seti oma ölgu enam ei tundnud. väga super!
- köht oli suhteliselt pettumus ja väga väga lihtne. peab midagi ekstra sinna aja möödudes juurde mötlema.
see oli siis minu kokkuvöte. ootan väga, et saaks juba uue koreograafia pähe ning trenniga alustada. üle pika pika aja on mul BP nii positiivne elamus!
bp86.
täna öhtul on BP86 koolitus. muidu poleks nagu midagi, aga järjekordselt olen suutnud planeerida nii, et tund enne koolitust on mul oma BP trenn. tubli tüdruk ütlen kohe. aga egas midagi, plaan on trenni kergemate raskustega anda, küll osalejad aru saavad.
pönev, mis 86s siis uut annab. muusika pidavat olema selline:
raskused ja trenn.
ma kohe üldse ei taha oma trennikava muuta, sest nii mönus on näha raskustega arengut. ehk teen paar nädalat sama trenni veel, aga lisan rohkem cardiot juurde. kompromiss selline.
harjutus, mis mulle eriti meeldib on deadlift. rövedalt raske, aga käib kähku ja vötab keha igatpidi läbi. mulle meeldis ka väike asjaolu, et täna tegin viimase seti 110kg. alustasin 90kg x8, teine set 105kg, ja siis mötlesin, et kas paneks juurde. panin, ja kolmas set tuli 110kg x 5 ja peale 20sek puhkus kohe 3x otsa. järgmine kord teen 8x110kg ilusti ära!
milles ma aga kahtlust tunnen, on squats, edasi kuidagi ei saa. tükk aega lasen oma 90kg squatse. kui paneksin juurde, siis tean, et tehnika kaoks. vanasti läks mul squat ja deadlift raskustega parallelselt, mölemil ühe palju, aga nüüd miskipärast on squat maha jäänud. aga tehnika on olulisem ja vehib edasi teha samade raskustega.
